KGB

 

Käesolevasse paketti hakkab koonduma endiste rahvuslikumalt mõtlevate inimeste publitsistikat, mälestusi ja dokumente, kes on oma elus teinud kannapöörde ning sidunud oma edaspidise elu Venemaa repressiivorgani KGB-ga.

Alustame Toomas Hellat’i „Luuraja aruandega KGB-le”, mis käsitab tema elus aastaid 1920-1956.

Toomas Hellat (27. november 1920 – 13. november 1987) oli poliitiku, diplomaadi ja riigikohtuniku Aleksander Hellat’i poeg, Noorusaastad veetis ta Helsingis, kus alustas ka õpinguid sealses Saksa Gümnaasiumis. Algkooli lõpetas ta Tallinnas Westholmi gümnaasiumi juures, edasi õppis ta 1933-1938 Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis, 1938 astus TÜ õigusteaduskonda ning 1939.aasta sügisel põgenes Soome. Talvesõja ajal oli ta Soome Ringhäälingu eestikeelsete saadete diktor.

Kuni 1940.aastani oli Toomas Hellat oma vaadetelt veendunud kosmopoliit. Ja kuigi 1940.a. sündmuste mõjul ärkasid temas rahvuslikud tunded ning ta tegi Eesti heaks palju – 1940. hilissügisest 1941. veebruarini viibis Soome luure ülesandel Eestis, edasi võttis ta osa Erna retkest ning 1941.a.sügisest lülitus koos Leo Talgrega Saksa luure teenistusse eesmärgiga topeltmänguks ja saavutada Eesti Vabariigi huvides kontakt inglastega, mis ebaõnnestus ning kõige lõpuks aitas organiseerida Haukka-Tümmleri grupi põrandaaluseks võitluseks nõukogude võimu vastu – võib teda siiski pidada klassikaliseks konformistiks, kes oma vaateid ja veendumisi on vahetanud vastavalt aja vaimule.

Toomas Hellat arreteeriti 10.detsembril 1944 ja nagu ta ise avameelselt tunnistab, andis ta kohe alla, tegi kannapöörde ja asus agent „Haakla” nime all koostööle KGB-ga. Tema poolt avaldatud andmetele tuginedes purustati Haukka-Tümmleri grupp, arreteeriti ligi kakssada inimest, konfiskeeriti 23 raadiosaatjat ja likvideeriti paarkümmend konspiratiivkorterit ning peidupaika, hukkus ka tema kauaaegne lähim võitluskaaslane Leo Talgre.

Kuid isegi reetmine ei aidanud teda jääda vabadusse. Troika otsusega mõisteti talle 1947.a. 20 aastat ning KGB kasutas teda GULAG-i erinevais laagreis kuni 1955.aastani tavalise koputajana. Ja kuigi Toomas Hellat ise unistas nõukogude luurajana lähetusest läände, tuli tal pärast vabanemist sama koputaja tegevust jätkata Eestis aastani 1981, mil KGB ta lõpuks pensionile laskis.