20.aprilli „Rahva Hääles” ilmus Enn Soosaare artikkel „Mitmenda Eesti valitsuse nüüdsama saime?” milles autor heameelega tahaks kõik mitmed-setmed sorti Eesti valitsused ühte ritta panna ning konstateerida, et 17.aprillil 1995 sai Eesti Vabariik ...nda valitsuse, kuid on ka ise sunnitud tõdema, et see on väga raske, kuna meie ebapiisavalt läbi uuritud ja tõlgendatud minevik on niivõrd keeruline ja vastuoluline. Ise peab ta lihtsaimaks lahenduseks äsjast Tiit Vähi kabinetti lugeda 29-ndaks Eesti Vabariigi valitsuseks.

Kui ebaloogilisusest loogikat otsima hakata, mida Enn Soosaar oma artiklis teeb, on küsimus kahtlemata keeruline, erinevalt tõlgendatav ja lõpmatuseni vaidlustatav. Tegelikult on aga probleem iseenesest lihtne ja selge – niipea kui lõpetada ebaloogilisuses loogika otsimise ponnistused. Kui väga me ka ei tahaks pole võimalik kõiki Toompeal asuvaid Eesti Vabariigi valitsusi ühte ritta panna ja seega nende puhul ka ühist numeratsiooni kasutada. Seda lihtsal põhjusel, et nad pole olnud ühe ja sama Eesti Vabariigi institutsioonid, vaid on olnud erinevate Eesti riikide institutsioonid.

Loogiliselt ongi võimalik Eesti Vabariigi valitsusi jagada kahte ritta ja kasutada kahte numeratsiooni tulenevalt täna kahe paralleelselt eksisteeriva Eesti Vabariigi olemasolule:

Kui enne okupatsiooni Eesti Vabariigi ametlik statistika ei alustanud valitsuste numeratsiooni Konstantin Pätsi ajutisest valitsusest, pole objektiivselt võttes õigust seda meil ka tänasel päeval või teistel tulevikuski teha – mis iseendast mõista ei tähenda antud ajutise valitsuse olemasolu mahavaikimist. Nii algabki 1918.a. loodud Eesti Vabariigi valitsuste rida 1919.a. moodustatud Otto Strandmani valitsusega. 1940.a. alanud okupatsioon peatas ajutiselt 1918.a. loodud Eesti Vabariigi põhiseadusliku valitsuse tegevuse, kes jätkas oma tegevust 1944.a. põhiseaduslikul teel moodustunud uuenenud koosseisus (okupatsioonivõim hävitas osa Eesti Vabariigi valitsuse liikmeid füüsiliselt). Ka selle valitsuse kabineti suurem osa lõpetas oma elupäevad Siberis. Eksiili jõudsid vaid vähesed. Kuid kuna 1938.a. Eesti Vabariigi Põhiseadus on koostatud selliselt, et 1918.a. loodud Eesti Vabariigi valitsusel on võimalik pidevalt põhiseaduslikul teel uueneda, on see protsess õigusliku järjepidevuse hoidmise eesmärgil jätkunud tänini ning 1918.a. loodud Eesti Vabariigi valitsuste rea lõpetab hetkel 1992.a. moodustatud Mihkel Mathieseni valitsus (nn. Nõmme valitsus).

Kui 1940.a. alanud okupatsioon peatas 1918.a. loodud Eesti Vabariigi põhiseadusliku valitsuse tegevuse, siis ühtlasi pani alanud okupatsioon aluse uuele Eesti Vabariigile – 1940.a. loodud Eesti Vabariigile, mis mõne kuu pärast hakkas kandma nimetust Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja mis jätkuva okupatsiooni tingimustes 1990.aastal hakkas taas kandma nimetust Eesti Vabariik. 1940.a. loodud Eesti Vabariigi valitsuste rida algab 22.06.1940.a. ametisse astunud Johannes Vares Barbaruse kabinetiga. Fakt, et tollane 1918.a. loodud Eesti Vabariigi põhiseaduslik president Konstantin Päts selle valitsuse kinnitas, ei oma tähtsust, kuna alanud okupatsiooni tõttu oli taoline akt 1918.a. loodud Eesti Vabariigi suhtes õigustühine ja seega ka mittesiduv. Ja 1940.a. loodud Eesti Vabariigi valitsuste rea lõpetab tänaseks siis 1995.a. moodustatud Tiit Vähi valitsus.

Lihtne ja loogiline. Kuna eksisteerib paralleelselt kaks erinevat Eesti Vabariiki – üks juriidiliselt ja teine faktiliselt, on endastmõistetav, et tuleb tarvitada ka kaht erinevat numeratsiooni. Et okupatsioon Eestis on tänaseks võtnud n.ö. liberaalsema vormi ja ulatuslikult vajatud mõõtmed, kus valdav osa okupatsiooniarmeest on kohapeal tsiviili muteerunud – ei tähenda veel seda, et faktiliselt on täna Eestis tegemist 1918.a. loodud Eesti Vabariigiga. Seda enam, et faktiline elu viitab pea igas valdkonnas ENSV õigusjärgsusele, mitte aga 1918.a. loodud Eesti Vabariigi õigusjärgsusele.